29 Apr Diabeet ja ajutöö
Kes pole siis kuulnud lauset: aju vajab töötamiseks suhkrut. Energiat!
Ja need, kes seda mulle ütlevad, need kuulevad minu käest alati vastu:”Mäh??!” Aju vajab töötamiseks vaikust, piisavalt vedeliku ja porgandit. Skyr-i ka. Skyr on Islandilt pärit jogurti laadne kohupiima meenutav meierei toode. Siin, kus mina elan, leidub seda igas asendist, igas maitses. Eks nad on trikiga ka, olen avastanud,et kõige vähem süsivesikuid sisaldab mustika “jogurti-laadne-Islandi-toode.” 6,4 gr. topsiku kohta. See on minu ajutöö tõeline toetaja. Ja, muidugi – porgand ka!
Ma valmistan enda menüü alati päev enne tõsist mõttetööd korralikult ette. Hommikusöögiks on omlett erinevate lisanditega – peekonit peab muidugi ka olema! Salatit peab ka olema. Mu taldrikul peab alati midagi rohelist või punast olema. Olgu selleks, kurk, salat,tomat või avokaado. Isegi kui mul on kapis selline poolsurnud tomat, siis kui ma temaga lõpetan on ta maailma kõige isuäratavam tomat. Minu ja juurviljade suhe ei ole kunagi nii hea olnud kui ta on seda praegu.
Norra kolides, kuulsin sellist loosungit nagu “5 päevas!” ja loosungi kõrval on alati pilt hunniku juurvilja/puuviljaga. Ma ei olnud veel keelt nii selgeks õppinud, et aru saada, mida nad sellega mõtlevad. Isekeskis juurdlesin,et on ikka loll riik. Kes sööb 5 banaani päevas..või viis õuna…või viis apelsini. Või üleüldse, miks sellist asja kogu norra rahvale ja diabeetikutele soovitatakse. Pump peab siis ju kogu aega täiel võimsusel töötama. Minu jaoks on üks õun nagu 2 kommi, kui ma mõtlen,et õunaga oma suhkru 4,5 pealt suudan 10,5 peale lennutada. Aga tagasi “5 päevas juurde” – nimelt on soovitatud iga päev süüa kokku 500 grammi puu-ja juurvilju. Kui sellest lõpuks aru sain,siis tabas mind “ahaaa” moment. Proovisin alguses 200 grammi kaupa. Sellest hakkas üks ilus suhe minu ja brokkoli vahel, hiljem liitusid meiega ka porgand ja paprika ja nii edasi.
Koolipäevadel söön ma lõunaks enamasti ühe korraliku tüki liha või kala, erinevate juurviljadega. Brokkoli, lillkapsas, kaalikas, maguskartul. Looma valin nii nagu juhtub. Kala.. pole just minu eriline lemmik, aga olen seda õppinud nüüd üksi suures maailmas ilma emata valmistama. Täitsa hästi tuleb juba välja. Või noh..eks neid kalu on ikka prügikasti ka lennanud, aga kes teeb, sellel kunagi ikka õnnestub. Julge peale hakkamine on pool head kala. Ja nii edasi.
Vahepalad on mul enamasti kodukootud. Üks lemmik on kohupiim (siin on ta kesam, meenutab Eestis müüdavaid pehmeid torukohupiimasid ilma maitseta) – külmutatud maasikad – kaneel ja sukriin. Vahest segan sisse ka kodujuustu. Mustikaid? Lase mõttel lennata.
Õhtuks söön seda, mida Kuningas kodus teeb. Tema lemmik on otseloomulikult kõik toit, mis sisaldab spagette. Uskuge või mitte, ta tegi kunagi omale makaronidest koogi. Lihtsalt, et mulle tõestada, et makaronid kõlbavad kõigeks ja sobivad igalepoole. Selle vaidluse ma tol hetkel kaotasin, aga tema rõõmuks vahest harva söön. Lihtsalt,et talle näidata, et meie Eesti vanasõna:”Armastus käib kõhu kaudu” peab paika.
Kuna mul on teflonaju, kust kõik maha libiseb, siis pean end toiduga turgutama. Ja miks mitte teha seda nii, et pumba vilisemisest ja pinisemisest õppimise ajal pääsed. Eks muidugi – igale ühele oma stiil ja toit, minu stiiliks on vikerkaare värvi menüü. Aga ega ma mingi imeinimene ei ole, ma söön vahest ka tumedat šokolaadi. 😉
Head õppimist! Ole oma diabeedi vastu hea ka siis, kui eksamiperioodi ajal lained üle pea löövad.
Seenior Diabeetik
No Comments