Läbimõeldud kapi rüüstamine!

01 Jul Läbimõeldud kapi rüüstamine!

Minu pumbata päevade söömine on olnud väga läbimõeldud, kuna veresuhkur on ettearvamatu!

Ja kuna ma olen öelnud, et pooldan väikeste numbrite seadust, siis olen toitunud ka sellel kohaselt. Kaerahelbepuder on üks toit, mida mina näiteks mitte kunagi süüa ei saa. Õnneks kuna me kõik teame, et maitsed on erinevad, siis võin öelda,et minule see jube kleepuv löga ei sümpatiseeri. Üleüldse ma ei söö putru. Ta ei maitse mulle ja mu veresuhkur on 1-3h peale pudru söömist kõrge, kohe väga kõrge.

Ma pean ausalt tunnistama, et ma olen olnud hiljuti niru hommikusöögi sööja. Selleks on mitu põhjust, ma lükkan oma äratuskella edasi 5-6 korda. Siis on mul lõpuks napid 20 minutit, et end valmis panna ja tööle hakata liikuma. Kuigi nüüd on hakanud Kuningas kodus mu äratuskella peitma, sest tal on saanud villand sellest,et tema ärkab üles, aga mina mitte kui kell 5 korda heliseb ja ma seda edasi lükkan. Niiet nüüd olen ma sunnitud reaalselt voodist välja tulema ja selle nõmeda kella üles otsima – peale seda olen ma ärkvel! Hommikusöök, pean häbiga tunnistama, on minu prioriteetide hulgas sellistel päevadel üks viimaseid. Mul ei ole ärgates kõht tühi ja mu kuulikindel kohvi rohke koorega täidab mu kõhu. Aga nüüd on minu kohust teile öelda: “Söö hommikusööki, see on tähtsaim söögikord päevas!” ja noortele lugejatele: “Kuula oma ema, ta teab, mis ta räägib, söö oma toit lõpuni!”

Viimastel päevadel olen aga küllaltki tubli olnud. Ja söönud siiski erinevaid hommikusööke. Minu repertuaaris on olnud kaks järgnevat hommikusööki paljude teiste seas:

Kodujuust/Türgi või kreeka jogurt kaneeli ja stevia ja mandlite ja kookoselaastude ja goji marjadega on midagi, mida ma võiks süüa igal hommikul. Ta on maitsev ja veresuhkru sõbralik. Norras on nüüd ka maasika aega, sellepärast olen lisanud sinna veel maasikaid ja mureleid. Sellisel juhul jätan Stevia ära, sest muidu on magusat maitset minu jaoks liiga palju. Eestis elades ma kaneeli ei söönud, ma ei saanud selle võlust aru. Ma ei osanud temaga midagi pihta hakata ega teda kuhugi toidu peale panna, maitses imelik ükskõik, kuhu ma teda lisasin. Aga Norras on inimestel toidulaua ääres suur austus kaneeli vastu ja peale seda kui mu sõbranna seda kunagi kodujuustu peale pani ja sinna õuna lisas, mõtlesin, et ok… Annan kaneelile uue võimaluse.

Lihtne omlett ja peekon, avokaado ja midagi rohelist/punast. Peale sellist hommikusööki kella 8 paiku, söön ma jälle kell 14:00 või 15:00 paiku. Üldiselt olen ma omleti tegemisel muidugi kordades leidlikum kui olin seda eile hommikul. Tavaliselt läheb omleti sisse kõik, mida külmkapp pakub: tükeldatud chilli, tomat, seened, sibul, brokkoli, paprika, erinevad maitseained, eilne praetud hakkliha – you name it! Ma ei kasuta maitseainetena neid maitseaineid, kus on palju soola.: al ‘a kartulimaitseaine, lihamaitseaine ja küüslaaugusool.

Selleks on mul üks ema käest saadud pop pisike maitseaine hunnik, mida saab ise jahvatada. See on vaieldamatult üks minu lemmikuid abimehi toidu maitsestamisel. Türgist ta mulle selle tõi, aga ma arvan, et seda on saadaval igasuguses asendis ja igasugustes poodides. Ja lõpuks lisan vahest harva ka soola. Aga seda juhtub harva.

Lõunaks tegin eile brokkoli ja singi pirukat.

 Otsisin mingi täiesti suvalise lahtise piruka retsepti. Põhja tegin mandlijahuga. Natuke pude jäi, aga sellest pole midagi. Maitses ikka hea! Taaskord veresuhkru sõbralik. Ja paneeritud kana on hea, eksole? Mhmhm!! Ma paneerin kana mandilahju sees, rohkelt pipart ja natukene soola ka. Maitseb umbehää. Selliseid retsepte vaadates ajakirjadest, pillun minema need asjad, mis mulle ei meeldi ja asendan millegagi, mis mulle meeltmööda on ja mis, härra Diabeedile ka peale lähevad. Ja kuna mul on suur kott mandijahuga ja kookosejahuga, siis kasutasin ühte neist. Üldiselt olen ma maailma halvim küpsetaja, ma ei paku end kunagi kellelegi sünnipäevaks kooki küpsetama. Korra tegin seda, blaaah! Selle asemel teen selle sama piruka, aga Steviaga ja liha ja brokkoli jms asendan marjadega! Kaval-Ants.

Niiet, küpsetamise nõu saate meie teisest blogist: Jagajale jäävad näpud. 🙂

Õhtusöögiks tegin eile koorest tomatisuppi. Sõin suppi kuskil eelmise kuu numbrite sees, mul oli palju tomateid ning purustatud tomateid  ja kuna Kuningale tomatisupp väga maitseb, siis oli asi otsustatud. Tema pani sinna sisse veel praetud kanaliha, ma panin ruccolat. Sõidan ju minema ja kapp on vaja tühjaks süüa. Ja siis üleeile tegin jälle vikerkaart kanaga.

Mul on köögis ka oma snäkilaud, mida nii kord nädalas täita tuleb. See on nagu minu take-away. Kiire bussi peale, tööle, rongi peale, lennujama. Take your pick, võta midagi. Ja kui ma istun bussis teel töölt koju ja kõht on nii tühi,et toidupoodi ei julge minna, siis on “take away” kotis. Söön selle ära, rahakotil hea olla ja mul hea olla. Sest muidu ma ostaks igasuguseid asju, mida mul vaja pole! Suurem nälg kustutatud, siis on kõigil julgem poodi minna. Ja kui keegi mind vahib bussis porgandit söömas (seda on juhtunud) siis küsin:” Vil du ha en?” Ehk siis:” tahad ka?” Te imestaksite kui tihti inimesed “ja” ütlevad, nad teevad seda ilmselt pool naljaga, aga mul on alati kõigest kaks kaasas. Mida rohkem seda uhkem! 😀

Kuna veresuhkur on reisile minekuks madal ja suurendasin oma basaal insuliini 20% võrra kui pumbapealt süstidele üle läksin (esimene päev olid kõrged kõrged suhkur 10 – 15), siis vähendan teda nüüd 10%. Kui soojale maale jõuan, siis ilmselt vähendan veel 10% või veel rohkemgi. Oleneb täiesti, kuidas ta end üleval peab. Minu insuliini vajadus soojas ilmas on pea olematu. Aga midagi tuleb teha, sest see veresuhkur on liiga madal. Just selliste asjade pärast tuleb veresuhkur hakata “timmima” juba 3-4 päeva enne reisule minekut. Siis on reisil olles muresid vähem ja vähem ka ootamatut rosina nosimist. Aga pildil olevad madal suhkur on olnud siiski üle nelja, niiet, sensor näitab avhest aiateibaid. 🙂 See päev möödus reaalsuses ilma hüpota ja täna hommikul vähendasin Levemiri juba 2 ühiku võrra. Suhkur edukalt 6-8 vahel, sellega olen rahul enne kui lennukisse mõne tunni pärast hüppan! Mis ma oskan öelda, proovi ja katseta! See on minu näide teile, kuidas saada oma diabeediga tuttavaks. Nagu öeldud, ära ta ei kao, aga sina oled boss. Käitu nii, et ta oleks rahul ja, siis ta ei häiri sind ja elab oma elu. Lihtsalt vaata vahest ja kontrolli, kuidas tal läheb (mõõda oma suhkrut regulaarselt). Paned aparaadi käest puhkusel ja unustad mõneks ajaks, et Härra Diabeet ka puhkusele tuli. Las chillib omaette.

Mul on ka häid uudiseid, nüüd on Norra riigi ravijuhistes, mis augustis välja tulevad kirjas, et diabeetikutele võib soovitada 4 erinevat toitumisstiili. WOWOW. Ootan jube põnevusega, kui neid teiega jagada saan!

Cheers, sun is out, take your guns out! Ole päikese käes ja täida oma D- vitamiini laagreid, siis on tuju rõõmsam ja energiat on rohkem! 😉

Teie Seenior Diabeetik