Sõnad „süsivesik“ ja „suhkur“ ei ole samatähenduslikud. Sõna suhkur on kokkuleppeline termin, mida kasutatakse magusamaitseliste ja vees lahustuvate süsivesikute nagu glükoos, fruktoos ja sahharoos kohta.
Süsivesikud
Süsivesikud omavad inimkehas järgmiseid funktsioone:
- Energeetiline – 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal (17,1 KJ) energiat.
- Varuaine – Maksas ja skeletilihastes asuv glükogeen on inimkeha glükoosi lühiajaline varu. Maksas asuv glükogeen on glükoosi tagavara kogu organismi jaoks, lihastes asuv ainult lihaste enda energeetiliste vajaduste katmiseks.
- Regulatoorne – Süsivesikud on teatud hormoonide ja ensüümide komponendid.
- Ehituslik – Süsivesikud kuuluvad rakkude ja kudede ehitusse.
- Kaitse – Süsivesikud on antikehade, kaitselimade ja mitmete verehüübimisfaktorite komponendid.
| 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal (17,1 KJ) energiat |
Peamised süsivesikud ja nende allikad:
| Monosahhariidid | |
| Glükoos (viinamarjasuhkur) | mesi, puuviljad, marjad, mahlad |
| Fruktoos (puuviljasuhkur) | mesi, puuviljad, marjad, mahlad |
| Disahhariidid | |
| Laktoos (piimasuhkur | piim ja piimatooted |
| Sahharoos (lauasuhkur | suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad |
| Maltoos (linnasesuhkur) | teraviljatooted |
| Polüsahhariidid | |
| Glükogeen | glükoosi lühiajaline varu inimkehas, peamiselt maksas ja skeletilihastes |
| Tärklis | kartulid, teraviljatooted, riis, pasta |