Nii 1. tüüpi kui ka 2. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele soovitatakse sooritada nädalas vähemalt 150min mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust.
Nii 1. tüüpi kui ka 2. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele soovitatakse sooritada nädalas vähemalt 150min mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust.
Füüsilise aktiivsuse tüübi ja koormuse valikul tuleks arvesse võtta pikaajaliste diabeedi tüsistuste olemasolu ja raskusastet. Tüsistuste olemasolul tuleks enne füüsilise koormuse lisamist konsulteerida oma ravimeeskonnaga. Perifeerne neuropaatia mõjutab enim jäsemeid (enamasti jalgade alaosasid). Perifeerse neuropaatia puhul võib olla jäsemete tundlikkus häirunud ning seetõttu võivad füüsilisel koormusel tekkinud vigastused jääda märkamata. Füüsilisel koormusel tuleks kasutada sobivaid jalanõusid ning oma jalgu regulaarselt kontrollida ja hooldada. Retinopaatia ehk silma võrkkesta väikeste veresoonte kahjustuse teatud vormide puhul võib jõuline aeroobne treening ja/või vastupidavustreening olla vastunäidustatud. Südame-veresoonkonna haiguste puhul tuleks enne harjumuspärasest tugevama füüsilise koormuse alustamist konsulteerida oma ravimeeskonnaga ning vajadusel läbida lisauuringud. Ei ole täheldatud, et mõõdukas füüsiline koormus soodustakse diabeetilise nefropaatia ehk neeru kahjustuse progresseerumist.
2. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel vähendab lühiajaline füüsiline aktiivsus insuliinresistentsust. Inimestel, kes on ainult tablettravil, veresuhkru tasemed üldjuhul pärast lühiajalist füüsilist koormust langevad (efekt sõltub eelmise toidukorra ajast).
Lühiajaline füüsiline koormus mõjutab 1. tüüpi diabeeti põdevaid inimesi veidi teistmoodi kui 2. tüüpi diabeeti põdevaid ning arvesse tuleb võtta juba rohkem tegureid. Keha reaktsioon lühiajalisele füüsilisele koormusele 1. tüüpi diabeedi puhul sõltub antud hetkel vereringes oleva insuliini kogusest, viimati süstitud insuliini kogusest ja -süste asukohast.
Diabeeti põdevad indiviidid, kes on insuliinravil (eriti 1. tüüpi diabeeti põdevad) peaksid tegema muudatusi oma insuliini skeemis enne, füüsilise koormuse ajal ja pärast füüsilist koormust. Kõige paremaid juhiseid selleks annab veresuhkrute monitooring (keha reaktsioon füüsilisele koormusele on INDIVIDUAALNE).
Kui veresuhkur on enne füüsilist koormus ≥ 13,9 mmol/l, tuleks füüsilist aktiivsust vältida!
Üldised soovitused veresuhkrute haldamisel füüsilise koormuse ajal ja järgselt on järgmised:
Füüsilise koormuse liik | Füüsilise koormuse tüüp | Mõju veresuhkrule |
---|---|---|
Kõndimine, sörkimine, jooksmine, rulluisutamine, rattasõit, murdmaa suusatamine | Peamiselt aeroobne | Tavaliselt langeb |
Korvpall, jalgpall, rahvastepall, tennis, sõudmine, golf, rulatamine, tantsimine, jooga, ujumine | Aeroobne ja anaeroobne | Võib tõusta kui ka langeda |
Jõutõstmine, pesapall, võimlemine, maadlus, võrkpall, hoki, sukeldumine, ujumine | Peamiselt anaeroobne | Tavaliselt tõuseb |
Võistlused, katsed, esinemised | Aeroobne ja anaeroobne | Tavaliselt tõuseb stressiolukorras |
Füüsilise koormuse intensiivsus | Kestvusega 30min | Kestvusega 60min |
---|---|---|
Madala intensiivsusega | 25% | 50% |
Keskmise intensiivsusega | 50% | 75% |
Kõrge intensiivsusega | 75% | – |