Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) andmetel oli 2015. aastal maailmas 415 miljonit diabeeti põdevat inimest. 2040. aastaks prognoositakse selle arvu tõusu 642 miljonile.
Hinnanguliselt on 193 miljonit diabeedi juhtu diagnoosimata.
Diabeet põhjustas 2015. aastal üleilmselt 5,0 miljonit surmajuhtu.
Ühte sündi seitsmest mõjutas gestatsioonidiabeet.
Hinnanguliselt 86 000 last haigestub iga aasta 1. tüüpi diabeeti.
IDF hinnangul oli Euroopas 2015. aastal diabeedi levimus täiskasvanud rahvastikus 7,3%, mis on 59,8 miljonit inimest.
Arvatakse, et Euroopas on 23,5 miljonit diabeedi juhtu diagnoosimata.
Suurim arv 1. tüüpi diabeediga lapsi elab Euroopas. Euroopas on hinnanguliselt 140 000 1. tüüpi diabeeti põdevat last ning iga aasta lisandub keskmiselt 21 600 uut juhtu.
2015. aastal oli hinnanguliselt 627 000 surma Euroopas seotud diabeediga.
2006. aastal Väike-Maarja piirkonnas läbi viidud uuringu hinnangul oli 2. tüüpi diabeedi levimus täiskasvanud rahvastikus (25─70 eluaastat) 8,7%.
2008.─2009. aastal kolmes Eesti maakonnas läbi viidud uuringu kohaselt esines Eesti täiskasvanud rahvastikus (20─74 eluaastat) 20% uuritavatest glükoosiregulatsiooni häire, millest 5% oli paastuglükoosi häire, 8% glükoositaluvuse häire ja 7% diabeet.
IDF hinnangul oli 2015. aastal diabeedi levimus Eestis 6,0%, mis on hinnanguliselt 59 100 inimest.
2015. aastal oli IDF hinnangul 770 surma Eestis seotud diabeediga.
IDF hinnangul oli 2014. aastal diabeedi levimus Eestis 6,0%, mis on hinnanguliselt 59 100 inimest.
2015. aastal oli IDF hinnangul 770 surma Eestis seotud diabeediga.
Arvatakse, et Euroopas on 23,5 miljonit diabeedi juhtu diagnoosimata
